ADVOKEERIMINE e TERVISE EESTKOSTE (advocacy for health)

Tegevuste kombinatsioon, mis on kavandatud võitmaks poliitilist toetust ning sotsiaalset heakskiitu teatud kindlatele, tervise arengut toetavatele protsessidele.

 
ASJAOSALISED (stakeholders)

Inimesed või organisatsioonid, keda mõjutab programmi/projekti protsess või lõpptulemus. Primaarsed asjaosalised  on potentsiaalsed kasusaajad – need, kes on otseselt mõjutatud sekkumisest. Sekundaarsed asjaosalised on programmi vm sekkumise elluviimisse kaasatud indiviidid või grupid. Olulised asjaosalised on need, kelle toetus ja panus on sekkumiseks määrav (näiteks finantseerija).

 
AUDIT (audit)

Iseseisev süstemaatiline uurimistegevus ja analüüs, hindamaks reaalsete tegevuste ja tulemuste vastavust planeeritule (vt ka sotsiaalne audit ja terviseaudit).

 
AUDITI PANEEL (audit panel)

Organisatsioonisisese erinevate asjaosaliste gruppide esindajatest või organisatsioonivälisest audiitorist ja organisatsiooni enda esindajatest koosnev töögrupp neutraalsete otsuste tegemiseks sotsiaalse (tervise-)auditi protsessi ja/või tulemuste valiidsuse kohta.

 
AVALIK (e RIIKLIK) SEKTOR (public sector)

Organisatsioonid, mis eksisteerivad seadusandlusest tulenevalt ning mille põhimäärused on määratletud seadusandlusega.

 
DELPHI MEETOD (Delphi method)

Ekspertide küsitlusel põhinev ideede hindamise ja genereerimise meetod. Tõstatatud probleemi kohta tehtud prognoos või formuleeritud uued ideed esitatakse hindamiseks või parandamiseks mitmele eksperdile. Küsitlust korraldatakse mitu korda, kusjuures eelmise küsitluse tulemused esitatakse kõigile osalejatele koos täiendava informatsiooniga.

 
DOMEEN (domain)

Valdkond, ka kontseptsiooni komponent, mis sisaldab grupispetsiifilisi indikaatoreid. Tervisedenduses kasutatakse hindamisel. Näiteks suutlikkuse kontseptsiooni domeenid.

 
EBAVÕRDSUS TERVISES (health inequalities)

Üldmõiste, mida kasutatakse üksikisikute ja gruppide tervise erinevuste, hälvete ja ebaühtluse määramisel.

 
EBAÕIGLUS TERVISES (health inequity)  

Selline ebavõrdsus tervises, mida peetakse ülekohtuseks või mis tuleneb mõnedest õiglusetuse vormidest.

 
EESMÄRK (goal, objective)

Väide millegi kohta, mida soovitakse saavutada. Kaug-eesmärk (Goal) on üldine ja lai väide kauges tulevikus soovitava saavutuse kohta. Lähi-eesmärk (Objective) on täpne ja mõõdetav oodatav tulemus, mille saavutamine aitab kaasa kaug-eesmärgi saavutamiseks.

 
ELAMISTINGIMUSED (living conditions)

Inimeste igapäeva keskkond, milles nad elavad, mängivad ja töötavad. Elamistingimused on sotsiaalsete ja majanduslike olude ning füüsilise keskkonna produkt – kõik, mis võib mõjutada tervist – ja on suures osas väljaspool üksikisiku otsest kontrolli.

 
EELDATAV ELUIGA (life expectancy)

Eeldatav eluea pikkus alates määratletud eluaastatest. Vt ka OODATAV ELUIGA.

 
ELUKVALITEET (quality of life)

Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuuri- ja väärtussüsteemi kontekstis, milles ta elab, seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega. Kontseptsioon, mis ühendab kompleksselt inimese füüsilist tervist, psühholoogilist seisundit, iseseisvuse taset, sotsiaalseid suhteid, isiklikke tõekspidamisi ja suhet keskkonna iseärasustesse.

 
ELUKS VAJALIKUD OSKUSED (life skills)

Kohanemisvõimelise ja positiivse käitumise võime, mis võimaldab üksikisikul tõhusalt tegeleda igapäevaelus.

 
ELUVIIS (TERVIST SOODUSTAV ELUVIIS) (lifestyle - lifestyles conducive to health)

Kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõjuga ja võib omada suurt mõju üksikisiku tervisele ning ka teiste tervisele.

 
ENESEABI GRUPP (self-help group)

Grupis koos tegutsevad inimesed, kes (tervisedenduse kontekstis) mobiliseerivad vajalikud ressursid, et edendada, säilitada ja taastada tervist nii üksikisikutel kui ka kogukonnas.

 
ERASEKTOR (private sector)  

Organisatsioonid, mida haldavad eraomanikud ja mille peamine eesmärk on kasumi saamine.

 
ESINDATUS (representation)

Inimtegevus, mis seisneb teise inimese või grupi eest seismises.

 
ESMATASANDI TERVISHOID (primary health care)

Inimestele elukohajärgselt kättesaadav teenuste kogum, mis hõlmab tervisedendust, haiguste ennetamist, perearsti abi, õendusabi, ämmaemandust, füsioteraapiat, hooldusravi jt ambulatoorseid tervishoiuteenuseid, mis on kooskõlas elanike vajaduste ja tervishoiusüsteemi käsutuses olevate ressurssidega.

 
GANTTi GRAAFIK (Gantt chart)

Programmide/projektide tegevuste graafiline ajaplaan.

 
HAIGUS (disease)

Organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise või funktsionaalse kahjustuse avaldus.

 
HAIGUSTE ENNETAMINE (disease prevention)

Haiguse vältimine olemasoleva(te) riskiteguri(te) vähendamise näol ja haiguse arenemise pidurdamine või peatamine ning tekkinud tagajärgede vähendamine.

Eristatakse: 1) primaarset preventsiooni – haiguse ärahoidmine (nt immuniseerimine),

                    2) sekundaarset preventsiooni – juba tekkinud haigusprotsessi peatamine või pidurdamine selle varajase avastamise (nt skriining) ja sobiva raviga,

                    3) tertsiaarset preventsiooni – väljakujunenud haiguse ägenemise või krooniliste seisundite väljakujunemise ärahoidmine efektiivse taastusravi abil.

 
HEAOLU (well-being)

Subjektiivne õnne-, rahulolu ja terve olemise tunne – tunnetuslik rahulolu oma eluga. Globaalsemas tähenduses mõeldakse selle all õitsengut ja hüvangut.

 
HINDAMINE (evaluation, assessment)

Süstemaatiline tegevus, mis sisaldab teaduslikke meetodeid programmi/projekti/organisatsiooni tegevuste, mõju ja tulemuste analüüsiks eesmärgiga parendada programmi/projekti või organisatsiooni tegevusi ning tulemuslikkust.

 
INDIKAATOR (indicator)

Mingi spetsiifilise tegevuse, nähtuse või tulemuse mõõtmise näidik, vahend, kuvar või tähis, mida kasutatakse kvaliteedi parendamiseks, hindamiseks ja seireks.

 
INTERVENTSIOON / SEKKUMINE (intervention)

Tegevuste kogum, mida rakendatakse soovitud muutuse saavutamiseks.

 
JUHISED (guidlines)

Tegevust suunavad ja teedjuhatavad põhimõtted.

 
JUHTRÜHM (steering group)

Mingit kindlat tegevust või ülesande täitmist korraldav ja organiseeriv inimeste rühm.

 
JUHTIMINE (leadership, management)

Selget visiooni omav, kaugele vaatav, meeskondi/organisatsiooni/riiki võimestav ja muutusi saavutav strateegiline tegutsemine (leadership). Korraldav tegevus, mis on suunatud organisatsiooni töö organiseerimisele, juhtimisele ja protsesside kontrollile (management).

 
JUHTUURING (case study)

Ühe või enama organisatsiooni või organisatsioonisisese grupi detailselt läbiviidud uuring eesmärgiga pakkuda uuritava nähtuse analüüsi koos sellega seotud protsessidega. Juhtumit uuritakse kontekstikeskselt.

 
JÄRELKONTROLL (follow-up)

Protsessid ja tegevused, mida tehakse teatud aja jooksul pärast mingi ettevõtmise lõpuleviimist, veendumaks ettevõtmise edukuses.

 
JÄTKUSUUTLIK ARENG (sustainable development)

Tasakaalustatud areng, mis vastab nii käesolevate kui järeltulevate põlvkondade vajadustele. See on eesmärgipäraselt suunatud või juhitud protsess, mis arvestab nii keskkondlike, majanduslike kui sotsiaalsete teguritega.

 
KASUSAAJAD (beneficiaries)

Inimesed, keda mingi programmiga aidatakse või kes saavad sellest otsest või kaudset kasu.

 
KESKKONNATERVIS (environmental health)

Valdkond, mis käsitleb keskkonnast tulenevaid positiivseid või negatiivseid tervisemõjureid. Mõiste hõlmab neid inimese tervise aspekte, kaasa arvatud elukvaliteet, mida määravad keskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, sotsiaalsed ja psühhosotsiaalsed tegurid. Ta puudutab ka nende keskkonnategurite hindamise, korrektsiooni ja tõkestamise teooriat ning praktikat, mis võivad potentsiaalselt mõjutada käesoleva ja tulevaste põlvkondade tervist.

 
KESKMINE EELDATAV ELUIGA (average life expectancy)

Mingis vanuses keskmiselt elada jäävate aastate arv elutabeli järgi, kui suremus ei muutuks (0 aasta vanuses — eeldatav eluiga sünnimomendil – life expectancy at birth).

 
KOGUKOND (community)

Inimgrupp, mis jagab ühist kultuuri, väärtusi ja norme, omab ühist identiteeti ning on organiseerunud sotsiaalsesse struktuuri vastavalt mingi aja jooksul arenenud suhetele. Üksikisikud võivad kuuluda mitmesse erinevasse kogukonda, mis põhinevad kas geograafial (vt paikkond), tegevusalal, ühistel sotsiaalsetel või vaba aja veetmise huvidel. Kogukond võib olla ka virtuaalne, näiteks kujuneda Interneti vahendusel.

 
KOGUKONNA ARENDUS (community development)

Kogukonna inimeste aktiviseerimine, julgustamine ja stimuleerimine oma tervisevajaduste väljendamiseks ja tervisttoetavate sotsiaal-ökoloogiliste jm muutuste saavutamiseks kollektiivse tegevuse, pädevuse tõstmise ja oskusteabe jagamise kaudu.

 
KOGUKONNA TERVIST TOETAV TEGEVUS (community action for health)

Kogukonna võimestumisele, identiteedi arengule ja elukorraldusele suunatud tegevus. Tegevuse sisuks on osalemine oluliste prioriteetide määramisel, otsuste tegemisel, strateegiate planeerimisel ja nende rakendamisel parema tervise saavutamiseks.

 
KULTUUR (culture)

Väärtuste, teadmiste, uskumuste, käitumisnormide, mõtlemistüüpide, stiilikaanonite jms ühiskonnaelu intellektuaalsust väljendavate nähtuste kogum, ühiskonnaelu eriomane korrastus, milles kajastub inimolemise ja -tegevuse kvalitatiivne erinevus mis tahes bioloogilisest eluvormist. Tervikuna võib inimkultuuri käsitada informatsioonisüsteemina, milles mittegeneetiliste vahenditega salvestatakse, säilitatakse ja edastatakse üksikisikult üksikisikule ja põlvkonnalt põlvkonnale ühiskondlikult sisukat kogemust.

 
KVALITATIIVNE UURINGUMEETOD  (qualitative method)

Kirjeldustega ning jutustustega väljendatud andmetel ja informatsioonil põhinev uuringu meetod.

 
KVALITEEDI HINDAMINE (quality assessment)

Planeeritud ja süstemaatiline andmete kogumine ja nende analüüs mingi tegevuse või  protsessi kvaliteedi üle otsustamiseks.

 
KVALITEEDIKONTROLL (quality control)

Protsessi või tulemuste kvaliteedistandarditele vastavuse kontroll.

 
KVANTITATIIVNE UURINGUMEETOD (quantitative method)

Arvulistel andmetel ja mõõdetavatel suurustel põhinev uuringumeetod.

 
MANDALA (mandala)

Ring, lõpuleviidud, väljakujundatud objekt. Mõistet kasutatakse terviklike objektide kujutamiseks. Vt ka tervise mandala.

 
MONITOORING e SEIRE (monitoring)

Ühtse metoodika alusel teostatav tegevuste ja nende tulemuste kestev ja süstemaatiline jälgimine.

 
MÕJU (impact)

Mistahes tulemus, kas eeldatav või ettenägematu, positiivne või negatiivne, mis ilmneb seoses sekkumisega ja mis avaldab mõju üksikisikule, grupile või keskkonnale.

 
MÕÕTEMÄRK / ETALON (benchmark)

Kokkulepitud tähis, mille abil saab teisi asju mõõta või hinnata.

 
NAABRUSKOND (neighbourhood)

Suhteliselt väike geograafiliselt lokaliseeritud piirkond linnas või äärelinnas või inimesed, kes seal elavad.

 
OODATAV ELUIGA (life expectancy)

Oodatav eluea pikkus alates määratletud aastatest. Samasse gruppi kuulub ka  tervena elatud eluiga (healthy life expectancy) ja puuete- või piirangutevaba eluiga (disability free life expectancy).

PAIKKOND (locality)

Täpselt piiritlemata suurem maa-ala, piirkond maastikul, ka asustatud (maa)koht koos selle lähema ümbrusega. Tervisedenduse kontekstis Eestis on paikkonnana mõistetud ka teatud piirkonda koos seal elavate inimestega, keda võib ühendada kas elukoht, töökoht, etnilisus või paikkonna kombed või mingi muu kokkukuuluvustegur.

 
PAIKKONNA ARENDUS (local development)

Paikkonda hõlmav arendus, mis sisaldab paikkonna inimeste aktiviseerimist, julgustamist ja stimuleerimist oma paikkonna probleemide määratlemiseks ja sotsiaalökoloogiliste muutuste saavutamiseks  kollektiivse tegevuse, pädevuse tõstmise ja oskusteabe jagamise kaudu.

 
PARIM PRAKTIKA (best practice)

Parimaid tulemusi andnud tegevus, mis on leitud paljude meetodite ja nende tulemuste monitooringu ja võrdluse abil.

 
POLIITIKA (politics)

Ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus. Poliitika hõlmab ühiskonnas pms omandi-, võimu- ja õigussuhteid.

 
PÜHENDUMUS  (committment)

Tõotus või kohustus mingi tegevuse või poliitika täitmiseks või poliitika või isiku toetamiseks.

 
RAHVASTIKU TERVIS (population health)

Terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase.

 
RAHVATERVIS (public health)

Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmadele suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu.

Kirjanduses tehakse vahet rahvatervise ja “uue rahvatervise” vahel, selleks et rõhutada oluliselt erinevat lähenemist tervise mõjurite kirjeldusele ja analüüsile ning rahvatervise probleemide lahendamismeetoditele.

 
RAHVATERVISHOID (public health medicine)

Avalik tervishoiupraktika, millega tegelevad meedikud.

 
REDUKTSIONISM (reductionism)

Tervisevajaduste analüüsi protsess terviseprobleemide ja tervisemõjurite võimalike põhjuste järjest detailsemaks väljaselgitamiseks kas üksikisiku või rahvastik(u) gruppide tasandil.

 
RIIKLIK TERVISEPOLIITIKA (public health policy)

Valitsuse selgesõnaline otsus või protseduur, mis määratleb tegevuse prioriteedid ja parameetrid vastusena rahvastiku tervisevajadustele, kättesaadavatele ressurssidele ja poliitilistele survetele.

 

RISKITEGUR (risk factor)

Riskitegur on mingi väliskeskkonna olukord, käitumisviis või inimese psühhofüüsiline seisund, mis võib põhjustada vastuvõtlikkust haigustele, põdurust või vigastusi.

Nii nagu riskikäituminegi, võivad ka juba määratletud riskitegurid muutuda tervisedenduse strateegiate ja tegevuse lähtekohaks või olla selle keskmes.

 
RISKI JUHTIMINE (risk management)

Süstemaatiline protsess, mis määratleb, hindab ja võtab kasutusele abinõud, et vältida või juhtida organisatsiooni, administratiivseid, omandi ja töötervishoiu ning turvalisuse riske.

 
RISKIKÄITUMINE (risk behaviour)

Käitumisviis, millega võib kaasneda suurenev vastuvõtlikkus teatud haigustele või põdurusele.

 
SALUTOGENEES e TERVISE ARENG  (salutogenesis, health development)

Üksikisikute ja elanikkonna gruppide terviseseisundi jätkuva paranemise protsess.

 
SALUTOLOOGIA (salutology)

Teadus, mis uurib tervise arengu ehk salutogeneesi protsesse.

 
SOTSIAALNE AUDIT (social audit)

Süstemaatiline tegevus grupi/kogukonna/organisatsiooni sotsiaalsete vajaduste  määratlemiseks, ulatuse ja olulisuse hindamiseks, lahendusteede leidmiseks, nende elluviimiseks ja progressi ning protsessi järjepidevaks hindamiseks.

 
SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS (social enterprice)

Tegevus sotsiaalsete eesmärkide saavutamise suunas.

 
SOTSIAALNE HINDAMINE (social assessment)

Sotsiaalset mõju peegeldava informatsiooni analüüsi ja interpretatsiooni protsess.

 
SOTSIAALNE KAPITAL (social capital)

Indiviididevahelised sidemed, sotsiaalsed võrgustikud, normid, vastastikune usaldus ja toetus. Sotsiaalne kapital väljendab ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astet, ei ole vaid institutsioonide summa, millest ühiskond koosneb, vaid pigem liim, mis hoiab ühiskonda koos.

 
SOTSIAALNE KONSTRUKTSIOON (social construction)

Ühiskonna või spetsiifilise kultuurigrupi poolt loodud kategooriad, mis eksisteerivad vaid seetõttu, et inimesed lepivad selles kokku (näiteks sotsiaalne positsioon).

 
SOTSIAALNE MONITOORING (social monitoring)

Sotsiaalsete eesmärkide saavutamisele suunatud tegevusi peegeldavate  andmete rutiinne kogumine.

 
SOTSIAALNE SIDUSUS (social cohesion)

Ühiskonna suutlikkus kindlustada kõigi tema liikmete heaolu, vähendades ebavõrdsust ja vältides polarisatsiooni – sotsiaalsel usaldusel, kindlustundel, vastastikusel abistamisel, jagatud väärtustel ja võrdsetel võimalustel põhinev kokkuhoidev suhe.

 
SOTSIAALNE TOETUS (social support)

Kättesaadav abi üksikisikutele ja inimgruppidele, mis võib pakkuda tuge ebasoodsate elujuhtumite ja elamistingimuste puhul ning tõsta inimeste elukvaliteeti. Sotsiaalne toetus võib sisaldada emotsionaalset toetust, informatsiooni jagamist ning materiaalsete ressursside ja teenuste pakkumist. Sotsiaalset toetust tunnustatakse praegu laialdaselt kui tervise tähtsat mõjurit ja olulist sotsiaalse kapitali elementi.

 
SOTSIAALNE TÕRJUTUS (social exclusion)

Olukord, milles inimesel pole lubatud osaleda tegevustes või olla mingi organisatsiooni liige. Mõiste on seotud süstemaatilise diskriminatsiooni ja tõrjutuse erinevate vormidega.

 
SOTSIAALNE VASTUTUS TERVISE EEST (social responsibility)

Indiviidide, gruppide, organisatsioonide ja korporatsioonide vastutus iseenda, oma liikmete, töötajate, nende perede ja kohaliku elanikkonna sotsiaalökoloogiliste jm tervisemõjurite kontrollimise eest.

 
SOTSIAALSED VÕRGUSTIKUD (social networks)

Sotsiaalsed struktuurid, mis koosnevad üksikisikutest ja gruppidest, mis on seotud omavahel spetsiifiliste suhetega, nagu näiteks ühiste väärtustega, visiooniga, ideedega, ressurssidega, sõpradega, vmt-ga.

 
SOTSIAALSELT TUNDLIKUD GRUPID (socially vulnerable groups)

Kergesti haavatavad inimgrupid, näiteks lapsed, eakad, töötud, puuetega inimesed jt.

 
STRATEEGIA (strategy)

Kaugema eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava. Valitakse taktikaliselt vastavalt tõenduspõhisusele, teooriale või kogemusele. Mõistet võib kasutada erinevatel tasanditel (nt „üldine programmi strateegia“ või „elluviimise strateegia“).

 
SÜSTEEM (system)

Suhteliselt piiritletud struktuur, mis koosneb tervikut moodustavatest vastastikku sõltuvatest, tihedalt seotud või koostoimivatest elementidest, mida saab kirjeldada ühtse struktuuri või funktsioonina, näiteks tervisesüsteemid, haridussüsteemid jne.

 
TERVIS (health)

Tervis ei ole üheselt mõistetav kontseptsioon. 1948. a defineeris WHO tervist kui täielikku füüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu seisundit, mitte ainult kui haiguste ja puuete puudumist. Kuigi on kümneid erinevaid definitsioone, ollakse siiski kokku lepitud, et tervis on multidimensionaalne, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel ja elu mõtte tunnetusel.   

 
TERVISE ARENG  e SALUTOGENEES (health development, salutogenesis)

Üksikisikute ja elanikkonna gruppide terviseseisundi jätkuva paranemise protsess.

 
TERVISEAUDIT (health audit)

Süstemaatiline tegevus grupi/kogukonna/organisatsiooni tervisevajaduste  määratlemiseks, ulatuse ja olulisuse hindamiseks, lahendusteede leidmiseks, nende elluviimiseks ja progressi ning protsessi järjepidevaks hindamiseks. See on asjaosaliste kaasatusel põhinev demokraatlik terviseolukorra parendusele suunatud protsess.

 
TERVISEDENDUS (health promotion)

Tervisedendusel on mitmeid tõlgendusi. WHO defineerib tervisedendust kui protsessi, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja sellega parandada oma tervist.

 
TERVISEDENDUSE INFRASTRUKTUUR (infrastructure for health promotion)

Inim- ja materiaalsed ressursid, organisatoorsed ja administratiivsed struktuurid, regulatsioonid ja ajendid, mis kergendavad tervisedenduse organiseeritud reageerimist rahvatervise probleemidele ja väljakutsetele.

 
TERVISE DETERMINANDID (MÕJURID) (determinants of health)

Personaalsed, sotsiaalsed, majandus- ja keskkonnategurid, mis mõjutavad üksikisikute või elanikkonna tervist.

 
TERVISE DOMEEN (health domain)

Tervise valdkond, ka tervise kontseptsiooni komponent, mis sisaldab spetsiifilisi indikaatoreid. Tervisedenduses kasutatakse hindamisel.

 
TERVISE EESTKOSTE e ADVOKEERIMINE  (advocacy for health)

Tegevuste kombinatsioon, mis on kavandatud võitmaks poliitilist toetust ning sotsiaalset heakskiitu teatud kindlatele, tervise arengut toetavatele protsessidele.

 
TERVISEDENDUSE TULEMUSED (health promotion outcomes)

Tervisedendusele omistatavad muutused isiklikes oskustes ja/või sotsiaalsetes normides ja tegevustes ja/või organisatoorses praktikas ja riiklikus poliitikas.

 
TERVISEHARITUS (health literacy)

Teadmised ja sotsiaalsed oskused, mis määravad üksikisiku motivatsiooni ja võime saada kätte, mõista ja kasutada informatsiooni viisil, mis edendab ja säilitab head tervist.

 
TERVISEINDIKAATOR e TERVISENÄITAJA (health indicator)

Mõõdetav üksikisiku, elanikkonna või keskkonna iseloomustaja, mida võib kasutada tervise ühe või enama aspekti kirjeldamisel (kvaliteet, kvantiteet ja aeg).

 
TERVISEKAITSE (health protection)

Haiguste ennetamise juurde kuuluv terviseteenistus, milles kehtivad kohustuslikud normid ja eeskirjad. Tervisekaitse käsitleb vahendeid ja abinõusid elanikkonna tervise halvenemise vältimiseks ning on suunatud tervisele ohutu füüsilise, keemilise ja bioloogilise keskkonna tagamisele.

 
TERVISEKESTUS (health expectancy)

Tervisekestus on sotsiaalsetel normidel ja arusaamadel ning erialastel standarditel põhinev hinnang, millega määratletakse rahvastiku täisväärtusliku, haigusteta ja puueteta eluea eeldatavat pikkust.

 
TERVISEKULTUUR (health culture)

Ühiskonna või grupi poolt aktsepteeritud ja kujundatud tervist mõjutavad arusaamad, mõtlemisviis, tunded, tegutsemine ja käitumisviis.

 
TERVISE MANDALA (the mandala of health)

Tervise kontseptsioon, milles paigutatakse inimene mitme keskkonna (perekond, kogukond, tehiskeskkond, kultuur ja biosfäär) keskele. Mudel demonstreerib nelja teguri – inimese bioloogia, käitumise, psühhosotsiaalse ning füüsilise keskkonna - mõju inimesele ja ta perekonnale (vt ka MANDALA).

 
TERVISEPOLIITIKA (health policy)

Institutsioonisisene (eriti valitsuse) selgesõnaline otsus või protseduur, mis määratleb tegevuse prioriteedid ja parameetrid vastusena tervisevajadustele, kättesaadavatele ressurssidele ja poliitilistele survetele.

 
TERVISEPROFIIL (health profile)

Tervist iseloomustavate põhinäitajate kogum, mis annab ülevaate mingi piiritletud inimgrupi tervise hetkeolukorrast ning võimaldab seda hinnata ja analüüsida.

 
TERVISEMÕJU HINDAMINE (health impact assessment)

Meetodite ja/või protseduuride kombinatsioon, mis võimaldab hinnata poliitilise otsuse, programmi või projekti mõju rahvastiku tervisele.

 
TERVISESEISUND (health status)

Indiviidi või elanikkonna tervise olukord mingil kindlal ajahetkel.

 
TERVISESEKTOR (health sector)

Organiseeritud avalike ja eraõiguslike  terviseteenistuste (sh tervisedendus, haiguste ennetamine, diagnostika, ravi- ja hooldusteenused), tervishoiu osakondade ja ministeeriumide poliitikat ja tegevust elluviivate, mitteriiklikke tervisega seotud organisatsioonide kogum.

 
TERVISE SIHTMÄRK (health target)

Kindlaks ajaperioodiks oodatavate tervise muudatuste mõõdetav suurus.

 
TERVISESUUTLIKKUS (capacity for health)

Indiviidi, grupi või kogukonna võimelisus saavutada kontroll oma tervist mõjutavate otsuste ja protsesside üle. Mõiste on suuresti kokkulangev võimestumise mõistega.

 
TERVISETEENUS (health service)

Erinevate teenuseosutajate tegevus, mille eesmärgiks on tervise edendamine või haiguste ennetamine.

 
TERVISHOID (health care)

Tervisele suunatud meditsiinipraktika, mis hõlmab tervise edendamist, haiguste ennetamist, ravi ja rehabilitatsiooni.

 
TERVISHOIUTEENUS (health service)

Tervishoiutöötajate pakutavad teenused, et tagada tervise edendamine, säilitamine ja taastamine. Lisaks individuaalsele tervisehooldusele kuuluvad tervishoiuteenuste hulka ka tervisekaitse, tervisedendus ja haiguste ennetamine.

 
TERVISKASVATUS (health education)

 Inimese tervise arengu sihikindel suunamine ja mõjutamine.

 
TERVISKÄITUMINE (health behaviour)

Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, olenemata sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte.

Terviskäitumine ja riskikäitumine on tihti üksteisega seotud märksa keerulisemas käitumismudelis, mida nimetatakse eluviisiks.

 
TERVISTEDENDAV INSTITUTSIOON (setting for health)

Kommunikatsiooniruum, milles on kindel organisatoorne struktuur ja kindlad rollid ning kus on planeeritult rakendatud tervistedendavaid meetmeid ning mis ümbritseb inimest mingil kindlal ajal ja sisaldab nii füüsilist kui sotsiaalset keskkonda koos selles toimuvate sündmustega. Tervistedendavad institutsioonid võivad olla näiteks perekond, kool,  töökoht, Interneti foorum, riik  jmt.

 
TERVIST SOODUSTAV ELUVIIS (lifestyles conducive to health)

Kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõju kaudu.

 
TERVIST TOETAVAD KESKKONNAD (supportive enviroments for health)

Keskkonnad, mis pakuvad inimestele kaitset tervist ohustavate mõjude eest ning võimaldavad inimestel suurendada oma võimeid ja arendada eneseusaldust tervises.

 
TERVISTTOETAV RIIKLIK POLIITIKA (healthy public policy)

Valitsuse, omavalitsuste ja kogu avaliku sektori poliitiliste otsuste kaudu rahvastiku tervise arengule soodsate tingimuste loomine (näiteks sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine, majandusliku, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna mõjude muutmine tervisttoetavamaks, indiviidide, gruppide ja kogukondade  kaasamine otsustetegemisse ning koostöö arendamine erinevate sektorite vahel jpm). 

 
TÕENDUS (evidence)

Uuringu tulemustega kinnitatud tõde.

 
VAESUS (poverty)

Sotsiaalne probleem, mis väljendub teatud inimrühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ning sotsiaalmajanduslikust osalusest. Jaotub: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, süvavaesus ja toimetulekut ohustav vaesus.

 
VALDKONNA ARENGUKAVA (field development plan)

Ühe või mitme valdkonna eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke meetmeid sisaldav kava, mille elluviimist korraldab kas üks või mitu asutust koostöös.

 
VALIIDSUS  (validity)

Õigus ehk seadusjõulisus ehk uuringu kehtivus.

 
VALITSEMINE (governance)

Organisatsiooni reguleerimine ja hoidmine õigel kursil.

 
VERIFITSEERIMINE (verification)

Õigeks tunnistamine, tõestamine, kinnitamine.

 
VÕIMESTUMINE (empowerment for health)

Üksikisiku, grupi ja/või kogukonna suutlikkus korraldada, kontrollida ja juhtida oma elu puudutavaid tegevusi.

 
VÕRGUSTIK (network)

Üksikisikute, organisatsioonide ja asutuste pühendumisel ning usaldusel põhinev koostöögrupp, mis on organiseerunud mittehierarhilisel alusel, tegelemaks tekkinud probleemidega.

 
VÄÄRTUSED (values)

Filosoofilised põhimõtted, tõekspidamised või väited, mis juhivad käitumist ja mis võivad olla seotud sotsiaalsete või eetiliste küsimustega.

 
ÕIGLUS TERVISES (equity in health)

Õigluspärasus tähendab erapooletust. Õigluspärasus tervises tähendab heaolu võimaluste jaotamist vastavalt inimeste vajadustele.